Eksisteerib palju õpetusi ja koole – nii tavapäraseid, kui ka tavapäratuid. Meie suures maailmas on rohkelt teadmiseid meist endist, ümbritsevast maailmast ja nende vastastiksuhetest. Kunagi on keegi kõik need teadmised esmakordselt avastanud ja peale seda on need hakanud rohkem või vähem levima. Kõige vähem on levinenud kompleksset inimest ennast puudutavad teadmised.
Paljudes vanades kultuurides on säilinud fragmentaarseid avastusi, mis puudutavad mitmetahulist inimest ja ka tema suhet välisesse maailma. Üks selliseid paiku, kus sellised teadmised on säilinud, on India. Paraku on ka Indias, nii nagu ka mujal, jäänud taolised teadmised paljus teoreetilisteks mälestusteks.
Lilleorus on sellised teadmised õnnestunud taaselustada ja võtta praktilisele kasutusele selliselt, et neid on võimalik arusaadavalt edasi anda, saada vastav praktiline kogemus ja kvalitatiivne muutus. Muutuse tagajärjel muutub ka suhe välisesse. Muutus toimub humanismi suunas ja on seega iseenesest inimest paremaks tegev.
Need õpetused sisaldavad igas inimeses juba olemasolevat, sellel peatumist, tundmaõppimist, kasutamist ja vajadusel ka muutmist. Kõik otsitavad või igatsetavad väärtused käivad iga inimesega alati kaasas, kuid ta ei tunne neid, ega oska teadlikult kasutada. Igas inimeses toimuv on rangelt põhjuse-tagajärje ja teiste loodusseaduste kohane.

Et tegu on keeruka, paralleelselt mitmel eksistentsi tasandil toimiva multiolendi ehk inimesega, siis koolitamise selgepiirilisuse saavutamiseks kasutame Babadži krija jooga viieastmelist süsteemi. Selles jagatakse inimene viieks omavahel selgelt eristatavaks väljenduseks. Igat väljendust nimetatakse traditsiooniliselt „keha”:

Füüsiline – füüsisesse puutuv,
Vitaalne – emotsionaalsetesse tunnetesse puutuv,
Mentaalne – mõtlemisse-ettekujutustesse ja mälusse puutuv,
Intellektuaalne – kreatiivsusesse, eristamisse ja selle teadlikkusse puutuv,
Vaimne – inimese olemusse puutuv.

Õpetus hõlmab samuti seoseid erinevate „kehade” vahel. Nimetatud seosed moodustavad meie igapäevase elu alused ja motiivid. Vaadetes need seosed (eriti kannatusi valmistavad) üle ja viies realistlikule – teadvustatud – tasandile, saavutatakse märksa parem isikliku elu kvaliteet ja teadlik panus ühiskonna arengusse.
Peale käegakatsutavate muutuste saavutamist võib inimene valida pühendumise enese võimaluste süvauurimisse ja rakendamisesse aashramis.

Praktiliselt omandatud teadmiseid on võimalik efektiivselt kasutada oma igapäevaelus, kas isiklikult või ka teiste heaks igas eluvaldkonnas.

Õpetused on psüühiliselt normaalsetele inimestele. Samas ei välista see omandatud teadmiste kasutamist psüühiliste häiretega inimeste suhtes vastavate töötajate poolt.