Toomas Õunap: “Kevadväsimus - kas iga-aastane paratamatus või leevendatav seisund?"

Kuupäev: 
16.03.2021

Linnulaul ja miinuskraadid, vihm ja tuisk, tärkavad lumikellukesed ja lumehanged. Loodusolude muutlikkus on sel kevadel olnud eriti suur. Kui paljud neist muutustest sind mõjutavad? Kui hästi sa nendega kohaned? Kas need kiired muutused ärritavad sind? Siinkohal ei räägi ma veel nendest suurtest muutustest sinu ümber, mis ei ole otseselt looduse ja selle kevadega seotud.

Kui loodusrahvad elavad suuresti looduses toimuvate muutuste järgi, siis meie kaasaegsed ei lase looduses toimuvast oma elurütmi ja harjumusi suurt segada. Kui me just ei puhka, siis tavaliselt tõuseme samal ajal ja meil on sarnased igapäeva rutiinid olenemata sellest, kas on kevad, sügis või talv.

Loodusrahvad teevad ettevalmistusi erinevateks hooaegadeks ja tehakse neid töid, mis on sellel ajal kõige optimaalsemad. Kui päev on pikem, siis on pikem ka tööpäev ja vastupidi talvel. Kaasaegsed  teevad kõige rohkem tööd pimedal ajal ja tavaliselt puhatakse suvel, kui on kõige ideaalsem töötegemise aeg. Valgustus ja küte lubavad teha pea kõiki töid välja, arvatud põllumajandus, aastaringselt.

Idamaades on peetud oluliseks pimedat talve kui sissepoole tähelepanu suunamise aega. Rohkem on aega lugemiseks, harimiseks, enese täiendamiseks, meditatsioonideks ja vaimseteks praktikateks.

Kevadine aeg on kui äratus, kus vähe-haaval suurendatakse aktiivsust. Päeva pikenedes võetakse ette järjest rohkem aktiivsemaid töid. Sügesel sama moodi järk-järgult vähendatakse aktiivsust. Kaasaegse inimesena ignoreerime looduse rütme osaliselt ja sellega tekitame tasakaalutust kehas. Väsimus ja kurnatus on üheks tasakaalutuse tunnuseks. Vahel ignoreerime ka une ja ärkveloleku rütmi. Kõik teavad kui drastiliselt see kehale mõjub.

Kas me peaks elama nii nagu looduserahvad, looduserütmide järgi?

Mitmed teadlased, kes on põlisrahvaid uurinud, on avastanud, et põlisrahvastel ei ole ühe või teise looduse nähtuse korral selliseid intensiivseid emotsioone ja negatiivseid suhtumisi kui kaasaegsel inimesel. Vihm, tuul või torm ei ole jube, õudne ja vastik, vaid need lihtsalt on. Loodust ja ilmamuutusi aktsepteeritakse nii nagu need on. Kõik see, mis meie ümber looduses toimub, on üks osa meie loomulikust elust olenemata kui meeldiv või ebameeldiv see on.

Kui tuua loodusrahvaste suhtumine ümbritsevasse loodusesse tänasesse päeva, siis võiks meil olla sellest palju õppida.

Muutused lihtsalt on. Kohane või sure.

Selline väide on võibolla liiga drastiline, kuid pidev väsimus ja kurnatus on oluline depresiooni taimelava. Sealt on ainult mõned sammud edasi ja .... .  Seetõttu ei peaks ka üleväsimusse pealiskaudselt suhtuma.

Paljude muutustega võitlemine on mittemõistlik, seetõttu on kasutu kulutada aega ja energiat liigsetele emotsioonidele ja emotsionaalsetele tegevustele muutuste vastu võitlemiseks.

❧ Palju ratsionaalsem on uurida, mis muutus? Kas ja kui palju muutus mind, minu lähedasi ja tööd mõjutab?

❧  Sealt on võimalik hakata uurima kas ja mida peaks oma tegevuses muutma. Millised on muutustega kaasnevad ohud ja võimalused?

❧  Milliseid konkreetseid tegevusi/harjutusi/praktikaid on mõistlik muuta, juurde luua või lõpetada.

Need kolm lähenemist võimaldavad muutustega paremini kohaneda. Vastasel korral jätame kasutamata võimaluse või satume ohtu. Kui on libe, siis kohandu. Kui on külm, siis kohandu. Kui on tuuline, siis kohandu.

Kui oled pidevalt väsinud, siis see on tagajärg. Seda on vaja märgata ja teha muutus oma tegevustes, harjumustes ja ka suhtumises.

"Pidev väsimus on tagajärg. Seda on vaja märgata ja teha muutus oma tegevustes, harjumustes ja ka suhtumises."

Aktiivsus,  passiivsus ja tasakaal

Liigne tegutsemine, trennid ja aktiivsus kurnab lõpuks ka kõige treenituma keha. Väsimus ja kurnatus on kui keha signaal aja mahavõtmiseks. Kui me seda ei kuula sunnib keha sind läbi erinevate häirete varem või hiljem ikkagi pausi võtma.

Aeglane, vähene liikumine on eelneva vastand. Siia alla kuulub ka istumine. Istumist on nimetatud oma kahjulike mõjude poolest ka 21. sajandi suitsemiseks. Oluline on märgata neid piirkondasid, mida sa ei liiguta piisavalt. Vahel võid märgata sellest tulenevaid kahjulikke mõjusid seal (näiteks külmad käed ja jalad).

Liikumise ja liigutamatuse täiuslikku tasakaalu valdavat inimest nimetatakse Hiinas "targaks". Tavainimesena pendeldame kord ühe ja teise äärmuse vahel. Liikumise ja liigutamatuse tähendust on mõeldud laiemalt. Siia kuulub nii erinevate keha osade liigutamine kui kogu keha liigutamine, liigutamise intensiivsus, intervall ja puhkus selle erinevates vormides.

Siia alla kuulub nii mõtlemise aeg kui mõtete vaba aeg. Emotsioonid aktiveerivad lühiajaliselt teatud kehalise tegevuse, kuid teatud emotsiooni pikaaegne kogemine kahjustab ka füüsilist keha. Oskus vabastada oma kahjustavaid kroonilisi emotsioone on samuti targa inimese tunnuseks.

Oskus vabastada oma kahjustavaid kroonilisi emotsioone on targa inimese tunnuseks.

Kevadväsimuse korral on oluline vaadata oma liikumise harjumused üle ja vajadusel teha korrektiive. Mitmeid harjutusi ja tehnikaid jagan oma 11. aprillil toimuvas online jooga meistriklassis "Kevadine energiakanalite vabastamine ja immuunsüsteemi turgutamine".

Hea energia- ja vereringlus on oluline hea tervise tunnus

Eelnevalt viidatud tasakaalutus toob kaasa häired erinevates süsteemides. Kui energia-ja vereringe häired on pikaajalised hakkab tasakaalutus levima ja kahjustus süveneb. Väsimuse ja kurnatuse tunne on üks olulise signaale häiretest keha tsirkulaarsüsteemis. Vahel keha annab teada läbi erinevate tunde aistingute, kus on probleem. Näiteks käte või jalgade puhul on tunnuseks mingi piirkonna jahedus või külmus.

Hiina meditsiinis teatakse, et lisaks vere ja lümfi liikumisele on ka energia kanalid ja meridiaanid, kus liigub chi ehk eluenergia. Takistused chi liikumisel meridiaanides põhjustavad häireid ka vereliikumisel ja vastupidi.

11. aprillil toimuvas online jooga meistriklassis tutvustan erinevaid vere- ja energiaringluse blokeeringuid vabastavaid tehnikaid.

Selg, turi ja kael kui pingete kuhjumise asupaik

Olles olnud pikalt massöör võin kinnitada, et selg, turi ja kael on kolm enam levinud piirkonda, kuhu koonduvad lihaspinged inimesel, kes on ületöötanud ja stressis. Seetõttu peaks kõik, kes pingeliste aegade ja stressiga kokku puutuvad teadma, mitte ainult stressi maandavaid tegevusi, vaid ka harjutusi/tehnikaid, kuidas ise selja, turja ja kaela pingeid leevendada.

Soovin teile jagada ligi 20-aastase joogaõpetaja kogemustest parimaid ja lihtsamaid harjutusi ja tehnikaid, kuidas leevendada kevadväsimust. Vahel piisab ainult mõne harjutuse sisseviimisest oma argirutiini, et saada olulist abi oma tasakaalukuste leevendamisel.

Kutsun Sind kevadväsimust leevendama 11. aprillil online jooga meistriklassi "Kevadine energiakanalite vabastamine ja immuunsüsteemi turgutamine". 

Toomas Õunap

Joogaõpetaja ja pikaaegne hiina meditsiini praktik