Anne-Ly Naukas: "Avastasin hapendamise kunsti kasulikkuse"

Kuupäev: 
22.03.2021

Aasta tagasi ühel päeval ma lihtsalt hakkasin endale toitu hapendama. Ma isegi ei jõudnud mingit infot veel otsida, et mida ja kuidas, kui juba asusin olemasolevat kraami purki ajama – lillkapsas, porgandid, petersell... Hästi tuli välja ja maitsev oli ka. Siis alles hakkasin uurima hapendamise kohta täpsemalt ja üldisemalt ning ka nende piimhappebakterite kohta – miks nad ikka nii vajalikud meile on.

Huvitav jah, et see nii äkki juhtus – olin ju paaril korral Lilleorus hapendatud porgandeid ja kevadisi põdrakanepi võrseid saanud ja need maitsesid hästi. Oli kohe tunda, et kehale need sobivad ja on erinev kui lihtsalt toorest porgandit ragistada. Ometigi ei ilmnenud endal kordagi impulssi, et endale ise toitu hapendada.
Mõned aastad tagasi, kevadel käis üks Soome poiss meil Lilleorus metsikute ehk tavaliste loodusest korjatud taimevõrsete hapendamise kursust tegemas. Ta tutvustas meile neid taimi, mida loodusest korjata ja kuidas neid toiduks hapendada. Ka siis ei kõnetanud see teema mind üldse.

"Teadvustasin, et söön rohkem kui kehal vaja."

Nüüd, kui olin ligi pool aastat oma toitumisel "silma peal hoidnud" avastasin enda jaoks ka hapendatud toidu. 
"Silma peal hoidnud" tähendab seda, et teadvustasin ühel hetkel selgelt, et söön rohkem kui kehal vaja – enamasti kaks sooja toidu korda päevas ja siis veel õhtul midagi, liiga hilja õhtul...
Kui teed terve päeva füüsilist tööd, näiteks aednikutööd, võib see isegi sobida, aga talvisel ajal küll mitte.

Niisiis hakkasin tasapisi sättima nii, et söön lõuna paiku ja enne kella viit, harvemal juhul enne kuut. Üks söögikord tugevam toit, teisel korral kergem. Ja selleks üheks korraks sobib väga hästi hapendatud komponentidega salat. Imestasin isegi, et suudan mitte süüa õhtul hiljem ja kõht ei lähe tühjaks. Äärmisel juhul annavad endast märku harjumused või see – "tahaks midagi head" :)

Sellise toitumisrežiimi järgimisel oli esimeseks heaks muutuseks see, et mu ööuni muutus palju rahulikumaks, puhkasin hommikuks välja. Öösel ei ole enam higistamist, vähkremist. Ühel õhtul otsustasin proovida, et kas öine uni on seotud sellise toitumisega ja sõin õhtul hiljem ja sõin ka magusat. Öösel oligi uni rahutu, palav oli ja hommikul tahtsin süüa palju varem kui muidu.

Esimesed katsetused hapendamisel viisid asjatundlikuma lähenemiseni

Oma esimese katsetusena pistsin miniporgandid paari pipra ja loorberiga purki. Ja samuti lillkapsa õisikud koos peterselli ja vähekese tšillikaunaga – maitses vürtsikalt ja hästi!

! Soolvee võib keeta valmis koos maitseainetega nagu puljongi, muul juhul ei ole vett kuumutada või keeta vaja.

Teises katsetuses pistsin purki rooskapsad, bataadikuubikud, paprika, porgandirattad, lillkapsa koos värske koriandriga.

Kui saadused purgist vähenevad, joon bakteritega rikastatud hapendusvett igapäevaselt. Näiteks hommikul, õhtul ja enne söömist. Ca 1-2 spl juba piisab.
Tegin esimese katsetusena ka tervisliku toidu-joogi – segasin 1:1 hapendusvee ja maitsestamata jogurti. Ülihea!!

Ootan väga, kui oma aiast saab puhast ja värsket kraami hapendada!

Otsisin internetist infot hapendamise kohta ja jagan seda siin ülevaatlikult teiega!

Kääritamine-hapendamine ehk fermenteerimine on protsess, mille käigus toimub teatud bakterite ning pärmseente ainevahetusprotsess – esialgu hapnikuvaeses keskkonnas ning seejärel hapniku osalusel, kus käärimisel vabanevat energiat kasutavad need organismid oma elutegevuseks. 

Selle kõige tulemusena säilib toit kauem ning sünteesi tagajärjel tekivad inimorganismile vajalikud seedeensüümid, B-grupi vitamiinid, omega-3-rasvhapped ning mitmesugused probiootilised tüved. Need kasulikud ained aitavad ennetada soolevähki ja -põletikku ning leevendada laktoositalumatust.

Hapendamine või marineerimine?

Aastasadu on köögiviljade hoidistamiseks kasutatud just hapendamist uuema aja marineerimise asemel. Nende kahe meetodi vahe on tegelikult põhimõtteline.
Marineerimise puhul on eesmärgiks äädika abil kõik elusorganismid marinaadis hävitada ja tänu sellele hoidist ületalve hoida. Äädikas ei ole füüsilisele kehale kasulik aine. Eriti sünteetiline äädikas.
Hapendamise puhul pannakse piimhappebakterid säilitajatena tööle ja sool on see säilitusvahend, mis toimib, kuni piimhappebakterid oma tööd alustavad.

5 põhjust, miks hapendatud toidud meie tervist toetavad:

  • Aitab paremini seedida. Kääritatud toit sisaldab palju probiootikume ja ensüüme, mis aitavad seedeelundkonnas hoida tasakaalu ning tugevdavad ka organismi vastupanuvõimet.
  • Suurendab vitamiinide hulka toidus. On leitud, et fermenteeritud piimatoodetes on võrreldes pastöriseeritud toodetega tunduvalt kõrgem foolhappe, pürodoksiini, B-grupi vitamiinide, riboflaviini ning biotiini tase.
  • Soodustab toitainete tõhusamat imendumist. Tänu ensüümide rohkusele paraneb seedimine ja peensooles muutub tõhusamaks toitainete imendumine verre ning lümfi.
  • Toiduainete säilivusaeg pikeneb. Käärimisprotsessil osalevad bakterid toodavad antimikroobseid ühendeid, mis takistavad toidu riknemist ja mikroobide juurdepääsu.
  • Muudab maitse rikkalikumaks. Ained, mis fermenteerimise käigus tekivad, lisavad toidule intensiivsust ning muudavad selle maitse veelgi tugevamaks.

Head tervist!

Anne-Ly
Lilleoru peaaednik ja joogaõpetaja