Tänapäeval on sõna jooga alla koondunud väga palju erinevaid mõisteid ning tegevusi. Eemalseisja jaoks võib aga jääda arusaamatuks, milleks on tekkinud nii palju erinevaid joogaliike ning mis on tegelikult jooga eesmärk.
Janet Tenso ja joogaõpetaja Aale-Triinu Sonn on kokku pannud lühikese kirjelduse läänemaailmas enam levinud joogaliinidest.
See, millist joogat harrastada, oleneb sinu eesmärkidest.
- Kas soovid olla paindlik ning avastada oma füüsilise keha võimekust?
- Või soovid hoopis oma sisemaailma tundma õppida?
- Või on sul ehk tekkinud hoopis küsimused – kes ma tegelikult olen ning milline on mu elu eesmärk?
Üks vanimaid sõna „jooga“ definitsioon tuleb askeetliku joogi ehk jooga praktiseerija Patanjali iidsetest tekstidest. Tema poolt kirja pandud sanskriti keelne sõna jooga, mis tähendab ühinemist. Täpsemalt ühinemist Jumalaga, algallikaga, oma tõelise olemusega. Oluline on mõista, et jooga on tegevus, millel on eesmärk. Lääne kultuuris on jooga seotud pigem füüsilise keha tervise parandamisega ning sõna „jooga“ seostub enamasti füüsilise keha joogaliikidega. Jooga sünnimaal Indias on füüsilisele kehale mõeldud jooga teada kui hatha-jooga.
Hatha-jooga
Algne füüsilisele kehale mõeldud asendite seeria. Teised joogaliigid põhinevad hatha-joogal. Põhiasendeid on 18, mis katavad kõik lihasgrupid. Lisaks on varieeruvad asendid, vastavalt inimese füüsilisele võimekusele. Olulisel kohal on nii pingutus kui ka lõdvestumine ning venitus. Asendeid hoitakse pikemalt ning õpitakse neid tundma koos soojendusharjutustega. Sõna „hatha“ tähendab idakultuurides ka vitaalse keha ehk energiate tasakaalustamist. Vastavalt tähistab „ha“ ja „tha“ paremat ja vasakut keha poolt, kuuma ja külma, päikest ja kuud, sanskriti keeles rajaslikku ja tamaslikku energia kvaliteeti ehk kiire ning aeglane energia. Läbi erinevate füüsiliste asendite ning hingamistehnikate viiakse pooled omavahel tasakaalu, mille nimi sanskriti keeles on sattvalik seisund ehk täielik sisemine tasakaal ning harmoonia.
Kellele: Algajatele asendite tundmaõppimiseks, edasijõudnutele asenditesse süvenemiseks
Yin jooga
Kuigi yin jooga ei kuulu otseselt hatha jooga alagruppi, on see samuti mõeldud füüsilise keha tervendamiseks ning mõjutamiseks. Vastupidiselt Vinyasa joogale on Yin joogas põhirõhk pikkadel venitustel ning lõdvestustel. Asendites püsitakse kaua ning keskendutakse sidekoe taastamisele ning liikuvuse suurendamisele. Hea ettevalmistus pikemateks sisemisteks meditatsioonideks.
Kellele: Sobib algajatele keha taastamiseks ning edasijõudnutele keskendumisvõime kasvatamiseks
Taastus-jooga
Öeldakse ka „pehme jooga“. Tunnis viiakse läbi mõned lihtsamad asendid, mida hoitakse pikemalt. Kasutatakse abivahendeid – tekid, padjad, jms. Põhirõhk on venitusel ning lõdvestusel.
Kellele: Sobib hästi algajatele ning keha taastusraviks
Iyengar jooga
Loodud India õpetaja B.K.S Iyengari poolt. Seda joogastiili iseloomustab staatilisus ning asendite täpsus. Oluline on just enda jaoks asendis õigesti paigutuda, selleks kasutatakse abivahendeid – plokid, tekid, rihmad, padjad, jms.
Kellele: Algajatele ning sobib hästi taastusraviks vigastuste puhul.
Bikram e. Kuum jooga
Aluseks on traditsioonilised hatha-jooga asendid. Asendite seeria viiakse läbi tavaliselt 90min jooksul 40 kraadises ruumis. Kuigi see joogastiil on iseenesest nõudlik, soodustab kuumus painduvust, mis omakorda vähendab vigastuste võimalusi ning tulemused on tihtipeale silmnähtavad. Kasutatakse joogapraktikat, mille nimi on tapas – sisemine distsipliin, näiteks ebamugava asendi hoidmine pikalt, kuni soov asendist välja tulla ära kaob.
Kellele: Algajad ja edasijõudnud. Ei sobi, kui on südamehädad.
Ashtanga jooga
Kiire ja dünaamiline asendite seeria. Asend on alati täpselt samad ning viiakse läbi alati samas järjekorras igal pool üle maailma. Ashtanga jooga tund on jõuline ning alati fikseeritud. Sobib eriti hästi neile, kellele meeldib regulaarsus ning rutiin. Pidev seeria kordamine muutub ka teatud laadi meditatiivseks tegevuseks.
Kellele: Edasijõudnud, kõigile kellele meeldib väljakutse ning oma keha võimalusi avastada
Vinyasa jooga
Ashtanga jooga juurtega jõuline ning dünaamiline liikumine ühest asendist teise. Selle kohta öeldakse ka liikuv meditatsioon, kuna pidev asendite vahetus nõuab täielikku keskendumist oma kehale. Põhirõhk on pideval liikumisel – iga asendi jaoks vaid teatud arv hingamise korduseid. Sarnane Ashtanga joogale, kuid asendid ning seeriate järjekord on muutuv.
Kellele: Edasijõudnud, kuna nõuab head füüsilist vormi
Tantra-jooga
Enamasti teatud kui seksuaalsusega seotud jooga, siis tegelikult tähendab tantra sõna-sõnalt energia transformeerimis kõrgema kvaliteediga energiaks, mida inimene saab kasutada teistel viisidel. Näiteks seksuaalenergia suunamist läbi teatud tehnikate kõrgemale, muutes selle loovaks energiaks. Kuna lääneühiskonnas on enamikel inimestel seksuaalenergiat palju ning seda peetakse oluliseks, siis kursused just sellele keskenduvadki. Kuna seksuaalenergia kasutusega kaasneb palju kiusatusi, on ka vastavate kursuste maine nii nagu on.
Kundalini jooga
Hatha-jooga juurtega asendite seeria, mille eesmärgiks on äratada ning tõsta keha põhjas asuv Kundalini energia. Väidetavalt muudab Kundalini inimese keha säravaks ning terveks. Sellega kaasneb valgustumine ehk eneserealisatsioon (väidetavalt iga inimese lõplik eesmärk, millest räägitakse palju, kuid teadmisi on vähe). Kahjuks ei räägita eriti Kundalini tõusmise ohtudest läänemaailmas. On teada juhtumeid, kus Kundalini tõus on lõppenud kergemate või tõsisemate tervisehädadega. Kundalini energia aktiveerib kõik chakrad ehk inimese energiakeskused alt üles. Kui on palju vabastamata emotsioone ehk sisemisi takistusi ning kellelgi õnnestubki kogemata see energia äratada, siis Kundalini energia võimendab kõik inimese probleemid. Seepärast pole soovitav teha Kundalini energiat tõstvaid praktikaid, kui on palju sisemisi häireid, näiteks äkkviha, rahulolematus, illusioonid, materiaalsed ihad, jms. Need tuleks eelnevalt vabastada ning tehnikate kasutamise juures tuleks olla ettevaatlik, teadvustada muutuseid kehas.
Kellele: Edasijõudnutele, kes soovivad joogateel süveneda.
Lisaks füüsilisele kehale on jooga mõeldud ka sisemiseks arenguks ning on mitmeid joogapraktikaid, mis tegelevadki just sisemaailma uurimise ning muutmisega.
Kriya jooga
Kriya tähendab otsetõlkes teadlik tegevus ehk tegevus, mida viiakse läbi olles hetkes ning teadlik vastavast tegevusest, olgu see välismaailmas või sisemaailmas. Kriya joogas 144 tehnikat, mis on kõik mõeldud erineva 5 keha uurimiseks ning mõjutamiseks. Iga järgneva eelduseks on eelnevale kehale mõeldud tehnikate omandamine. Näiteks ei saa teha dhyana joogat, kui emotsioonid löövad üle pea. Samuti ei saa teha Mantra joogat, kui pea on täis ettekujutusi ja eelarvamusi, kuidas asjad peaksid olema. Samuti on keeruline teha sügavaid ning keskendumist nõudvaid sisemaailma praktikaid, kui füüsiline keha ei võimalda kohapeal pikemalt istudagi.
Seepärast on iga eelneva keha korrastamine väga oluline, et jätkata uute tehnikatega.
- Hatha-jooga – füüsilisele kehale mõeldud jooga. Eelnevalt mainitud joogaliigid käivad siia alla.
- Pranayama – Hingamistehnikad vitaalsele ehk inimese energeetilisele kehale. Teisisõnu – emotsioonide tundmaõppimine ning kontrollima õppimine. Tehakse vastavaid hingamistehnikaid, et oma energiad tasakaalu viia. Oluline on püsida jooksvalt teadvel ning tunda kehas toimuvaid energeetilisi muutuseid. Ka siin võib endale liiga teha, kui läheneda asjale üliagaralt.
- Dhyana – Kõige lähem sanskritikeelne sõna, mis vastab sõnale meditatsioon. Sisemaailma tehnikad, mis tegelevad keskendumisvõime arendamisega ning mediteerimisel erinevatel objektidel ning tegevustel. Mentaalse keha ehk mõistuses toimuvate protsesside tundmaõppimine ning korrastamine.
- Mantra – täpne ning eesmärgipärane silpide ning häälikute lausumine, mis kannavad endas teatud aspektide jõudu. Kui näiteks on vaja avada teatud potentsiaale, näiteks loomingulisust, lausutakse ühte mantrat. Kui elus on palju takistusi ning on vaja abi paluda, siis ka selleks on omad mantrad. Hinduismi traditsioonis on kõik loodusjõud ning potentsiaalid hierarhiliselt koos nimedega ära kirjeldatud. Looduses on neil kõigil ka oma nimed. Mingis mõttes on mantra jooga loodusega (universaalsel tasandil) suhtlemine. Seda ei taa teha läbi mentaalsuse või ettekujutluse. Mantra jooga kohta võib öelda ka Jumalate keel.
- Bhakti – Jumala teenimine. Kui takistused on elus juba ületatud ning inimene on võimaline elama Iseendana, siis kõik mis ta teeb on Tolle ehk oma Looja teenimine. Kõik tegevused on seotud vaid Temaga ning ei eksisteeri enam ühtegi teist suhet peale Mina ja Tema. Ehk kõik objektid, vormid ja ka teised inimesed on justkui Tema ehk Jumal ehk Minu kui Teadvuse Looja. Ka seda ei saa teha läbi ettekujutluse või usu.
Jooga tee valinud ning praktiseeriv inimene on joogi. See ei välista maist elu – pereelu, töö, raha teenimise jms. Tänapäeval on väga oluline elada integreerituna ühiskonda isegi, kui inimene on valinud jooga tee ning Eneserealisatsiooni. Ka teiste eest hoolitsemine ning inimeste aitamine võib olla osa joogapraktikast. Vahest lähevad osad inimesed kuskile üksikusse kohta näiteks mitmeks aastaks. Kuigi mõnikord on see võimalik ning asjakohane, siis tänapäeval võib seda vaadata ka kui põgenemist maistest raskustest. Jooga tee ei ole põgenemine, vaid kõikide takistuste – nii sisemiste kui ka välimiste takistuste ületamine. Tänapäeva joogi võib vabalt elada ka pere-elu, omada ettevõtteid ning isegi käia tavapäraselt riides. Kui nii öelda maise eluga on kõik ühel pool – kõik alustatud tegevused lõpuni viidud, lubadused täidetud ning pole muid takistusi (näiteks teised inimesed, kes sinust sõltuvad), siis on võimalik ka üksi koopasse minna mediteerima – kui see on vajalik ning ette nähtud.
Kui inimene tunneb sisemist kutset ning valmisolekut, siis jooga lõpliku eesmärgi ehk Eneserealisatsioonini on välja toodud 4 erinevat teekonda. Need on vastavad inimese valmisolekule, võimalustele ning potentsiaalidele.
Karma-jooga
Teisisõnu ka teenimise jooga. Isetu, jätkuv tegutsemine teiste jaoks. Siin on oma osa ka bhakti-joogal, mis tavaliselt kaasneb hiljem. Olulisel kohal on ka tapas – sisemine distsipliin, et alustatud tegevused lõpuni viia hoolimata sisemisest vastupanust ning muudest takistustest. Väga oluline on see, et tegevus oleks isetu – ootamata tasu ning kiitust või muid vilju. See õige hoiak peab olema sisemine ning siiras.
Jnana-jooga
Teisisõnu ka teadmiste jooga. Läbi analüüsivõime ning vaatluse tekivad sisemised taipamised ning nägemused. Jnana-joogaga kaasneb ka pühade tekstide uurimine ning läbitöötamine. Oluline on just ise päriselt aru saada valitud teemast ehk taibata sisu. Sellisel viisil saab joogi kasutada saadud teadmisi isiklikuks praktikaks ning arenguks. Väga oluline on keskendumisvõime ning jääda ühe valitud teema juurde kuni see on selge ning ammendunud.
Radža-jooga
Öeldakse ka „kuninglik jooga “. Osades tekstides on kirjutatud, et see on ülim jooga ehk joogaliikide kuningas. Koosneb 8-osalisest teest. Ka siin on järjekord väga oluline ning sammudest ei saa üle hüpata ilma eelnevaid omandamata.
- Yama – enesekontroll
- Niyama – distsipliin
- Asana – füüsilised harjutused
- Pranayama – hingamisharjutused
- Pratyahara – tunnetusvahendite juhtimine
- Dharana – keskendumine
- Dhyana – meditatsioon
- Samadhi – lõplik eneserealisatsioon
Lisaks on veel teada mitmeid joogaliike – naerujooga, saunajooga, akrojooga jne. Tõenäoliselt on need teatud hatha-jooga alaliikide edasiarendused või kombinatsioonid kus hatha-jooga seguneb mõne füüsilise tegevuse või spordialaga. Jooga tähendab sellises kontekstis siiski teadlikku tegevust ehk kohalolu, oma tegevuse ja füüsilise keha teadvustamist. Tänapäeval kasutatakse sõna „jooga“ üsna vabalt, kirjeldamaks keskendumise ning sisemise uuringuga seotud tegevusi. Võib öelda, et sõna „jooga“ on devalveerunud ning selle täpsest tähendusest saab aru vaid see, kes juba ise tegeleb joogaga ning on sisu ise uurinud ja endale selgeks teinud.
Lõpetuseks – nagu on näha, on joogaliike palju, kuigi tegelikult on selle taga vaid üks eesmärk – eneseuurimine ning taasavastamine, kes ma tegelikult olen. Alustada võib alati füüsilisele kehale mõeldud joogaliikidest, vastavalt enda tasemele. Seejärel hakkab selguma kas ja kui palju igaüks ise soovib jooga teel edasi liikuda. On täiesti normaalne, kui soovid lihtsalt, et su füüsiline keha oleks paindlikum või isegi teha taastus-joogat, et näiteks lihasrebendit taastada. Väga tihti avaldub janu rohkem aru saada, mis on jooga sisu ning eesmärk.