Rupert Encinas alias Lendav Kotkas: “Tasakaalu tuleb otsida nii vaimsel, emotsionaalsel kui füüsilisel tasandil.”

Indiaanlastele ei tähenda tervis mitte seda, et kuskilt ei valuta, vaid seda, et su keha, vaim ja hing on tasakaalus. Põlisrahvaste filosoofia järgi pole inimene üksnes füüsiline keha, vaid Looja terviklik looming.

“Igaühes meist on Loojalt saadud annid. Põlvedes on alandlikkus, põlvedest puusadeni mõistmine, kõhus on emotsioonid. Õlgades on koorem, mida me vabaks andmata endaga mõnikord nii kaua kaasas kanname, et see pea norgu vajutab. Käsivartes on tugevus, õlgadest lõuani häbi. Südames, mis on kõige elusam, asuvad kaastunne, headus ja tingimusteta armastus. Krooni kohal on hing,” räägib USAs Arizonas elava tohono o’odhami hõimu pärimuse kandja Rupert Encinas alias Lendav Kotkas rahustavalt voolaval häälel. Tänavu suvel oli ta oma teises kodus Eestis põlisameerika vaimseid õpetusi jagamas juba 22. korda.

Jutuajamised Loojaga 

Looja on andnud meile andide näol õpetajad ka neljast ilmakaarest. Lõunas elab pisike loom, kes näeb ainult seda, mis ta ees on. Eluski kohtab inimesi, kes avastamise ja arenemise asemel eelistavad ühte kohta paigale jääda. Ja las nad olla, see on nende valik. Läänes elab karu, kes vänderdab siia-sinna ekseldes ringi. Karu moodi otsustusvõimetud inimesed ei tea, millises suunas minna, ja käivad seepärast nõuandjatelt abi otsimas. Selles ei ole midagi taunimisväärset, sest juhendamist on aeg-ajalt vaja. Põhjas elavad ennastohverdavad neljajalgsed loomad, pühvlid, hirved ja lehmad, kelle Looja on andnud meile selleks, et me elus püsiksime.

Ka elus kohtab inimesi, kes on valmis ohverdama teiste hüvanguks oma aega, energiat ja raha. Idakaares elab kotkas – kõikidest kõige kõrgemal lendav lind. Julguse ja jõu, aga ka ego sümbol. Heal kombel kasutades on ego väärt omadus, mõnedes näeb seda paraku ülemäära palju. Terve ja tasakaalus püsimiseks peaksid inimeses olema iga looma-linnu parimad omadused. Elu kohta ütlevad indiaanlased, et see ei ole ei lühike ega pikk, see lihtsalt on. Ring ilma alguse ja lõputa. Me sünnime süütu imikuna, lapseeale järgneb teismeiga (vanuses 13–19 aastat).

“Eluringis on see väga suurte muutuste aeg, kus ollakse uute asjade suhtes tundlik ja vastuvõtlik, vanemate vastu mässumeelne ja satutakse tihtipeale pahandustesse,” seletab Rupert, kes kodus palju lastega töötab. “Et see keeruline aeg kergemini üle elada, on meil eraldi nii poistele kui ka tüdrukutele neli päeva kestvad tseremooniad. Seal räägitakse, mis teismeeas ootab, millised muutused kehas toimuvad ning mida tähendab meheks, naiseks, abikaasaks olemine.” Edasi tuleb vanuseni 50+ kestev täiskasvanuiga, sealtpeale algab küpsus ja kui saad 80+, oled taas laps, kelle eest on vaja hoolt kanda.

Tseremooniad ongi põlisrahvaste kultuuris need, mis aitavad taastada inimese tervikliku, terve ja täiusliku olemuse.

“Kõikide tseremooniate eesmärk on üks: tervendada nii hinge, vaimu kui ka keha.”

Tseremoonia indiaanlaste telgis tipis kestab tavaliselt kogu öö ja sellel võivad osaleda kõik vanusest olenemata. Mindki võeti sinna kaasa juba maast madalast,” meenutab Lendav Kotkas. “See, kes endale tervendustseremooniat teha palub, jagab kõigiga, mis ta tervisel või olemisel viga. Tseremoonia läbiviija laulab laule, lööb trummi ja pühib kotkasulgedega koosolijate peale pühade taimedesuitsu. Kohaletulnud lausuvad ja laulavad inimeste heaks palveid. Igaüks just nii, nagu tema seest tuleb. Me ütleme, et niimoodi räägime me Loojaga. Ka ütleme, et inimene saab end ise terveks ravida, sest tal on Looja annid. Veel kasutame nelja elementi, mis on osakesed igaühest meist ja mille kaudu on kõik ühendatud kõigega. Kõikide tseremooniate eesmärk on üks: tervendada nii hinge, vaimu kui ka keha. Vesi on elu ja meie emotsioonid, maa on meie keha ja juured, tuli meie energia ja sisemine vägi ning õhk meie hing ja vaimsed püüdlused.”

Räägi, anna vabaks, liigu edasi

Õigupoolest on see, mis tseremoonial toimub, uuestisünd. Tipis, mis sümboliseerib indiaanlastele emaüsa, aitab oma mure valjul häälel väljaütlemine, jutuajamine Loojaga ja hõimlastega koos olemine mõista, miks asjad on nii, nagu on. Tervenemiseks on vaja eluga edasi minna.

Rupert julgustab inimesi rääkima enda sees toimuvast. Seda, mida sa kunagi halvasti tegid, muuta ei saa. Jäta siis olnu sinnapaika. “Kõva häälega tunnete väljendamine on osa tervenemisest, sest vabastab koormast. Tihtipeale ei anta süütunnet, kahetsust, häbi endast ära ning kuna inimene on tervik ehk hing, vaim ja keha, jäädakse haigeks, olgu füüsiliselt, meeleliselt või hingeliselt. Me ütleme, et mõnikord tuleb oma uhkus alla suruda ja teiste kuuldes välja öelda, mis su sees toimub. Pealegi – kõik, mis tipis räägitakse, sinna ka jääb.”

Lendav Kotkas annab nõu oma eluga edasi liikuda, nagu teeb seda päike. Neile, kes talle meenutavad, et mitte päike ei liigu, vaid maa ümber päikese, kostab ta naerdes, et liigub ikka – idast läände. Kuna Arizonas pilviseid päevi pole, saab tohono o’odhami hõimu rahvas tervitada päikest iga päev. Saame seda päikeselisel varahommikul meiegi. Pööra nägu ja siruta käed päikese poole ning pese end siis päikesekiirtega pealaest jalatallani üle. Indiaanlased puhastavad end selliste pesemisliigutustega ka viirukisuitsu enda poole kahmates.

“Indiaanlased hoiavad end tervena värskes õhus liikumise, toidu, mürkidest puhastamise ning loodusega ühes rütmis elamisega.”

Veel üks asi, mida indiaani tark südamele paneb, on mitte kunagi enda kohta midagi halvustavat öelda, mitte kunagi ennast kritiseerida, sest kes sulle peeglist vastu vaatab? Looja ilus looming.

Peale tseremooniate, mis inimese kui vaimse olendi eest hoolt kannavad, sees selgust loovad ja taas rajale aitavad, hoiavad indiaanlased end tervena värskes õhus liikumise, toidu, mürkidest puhastamise ning loodusega ühes rütmis elamisega. Näiteks traditsioonilistel pow wow’ kokkusaamistel tantsitakse palju ja seda teevad kõik hõimud, lapsed, mehed, naised. Ruperti kodupaigas hoitakse end vormis mäe tippu kõndides või vaimset jooksu harrastades. Süüakse indiaanlaste traditsioonilisi toiduaineid, nagu ube, kõrvitsat, maisi, kaktustest valmistatud roogi. Ning paastutakse kehast mürkide väljasaamiseks nii tervendustseremoonia ajal kui ka pärast seda.

Tervis tuleb tasakaalust

Rupert ise on juba kolm aastakümmet võtnud osa neli päeva kestvast päikesetantsutseremooniast, kus ei tule loobuda mitte ainult toidust, vaid ka veest. Kõikidel tasanditel puhastaja on ka higitelk, mille tarvis köetakse Lendava Kotka kodukandis kivid kuumaks igal nädalavahetusel. Ning looduse rütmide ja neist tulevate oludega kohanetakse, mitte ei võidelda, sest pole ju mõtet lasta tujul langeda selle pärast, mida sa muuta ei saa.

“Tasakaalu tuleb otsida nii vaimsel, emotsionaalsel kui ka füüsilisel tasandil, sest täiusliku ja tervisest küllusliku elu jaoks peavad need kolm olema harmoonias. Alandlikkus, palve, positiivne mõtlemine, armastus iseenda vastu, armastuse jagamine teistega, hirmudest lahtilaskmine, taimede puhastav viirukisuits, vere ja energia takistamatu vool su sees – need kõik on selleks vajalikud. Iseenda tervendamine tähendab selle eemaldamist, mis sind enam ei teeni, ning iseendale armastuse ja hoole jagamist,”mõtiskleb leebe olemisega igitark Lendav Kotkas ning julgustab meid usaldama Loojat, sest ta on meiega
ja meie ümber kogu aeg.

Indiaani teadmisi

  • Tipi ehk teepee on püstkoda meenutav indiaani telk, mille uks avaneb itta, sest sealt tõuseb päike. Tipis istutakse või seistakse ringis ümber lõkke, liigutakse päripäeva ning sisenedes jäetakse jalanõud ukse taha nagu ikka pühakojas.
  • Higitelk meenutab iglut ning on tseremooniapaik hinge ja keha tervendamiseks, mürkidest puhastumiseks ja õnnelike elusündmuste pühitsemiseks, kus räägitakse Loojaga, hingatakse sisse kividele visatud püha seedri pulbrit, taotakse trummi. Seal ei pesta, vett visatakse lõkkes tuliseks köetud kividele nagu meiegi saunas ning kuum ja niiske on seal samamoodi.
  • Pühad taimed indiaani tseremooniatel on häid vaime kohale kutsuv maarjahein, nähtamatu maailma energiaid ligi meelitav seeder, puhtaima ravitoimega valge ehk püha salvei ning palvetamiseks, mitte suitsetamiseks mõeldud tubakas. Tervendamiseks kasutatakse taimede suitsu, mis negatiivse energia külge “kleepudes” selle endaga taevasse kaasa viib, kus see siis positiivseks muudetakse.
  • Ravimtaimed on osa loodusest, kellel on hing, ning seepärast tuleb abi saamiseks nendega rääkida. Ka ei nopita ühtegi taime enne, kui pole tema poole pöördutud palvega.
  • Kotkasuled on tervendava väe ja samuti hingega. Nendega pühitakse inimesest eemale seiskunud energia ja kehv enesetunne ning juhitakse tema juurde taimede tervendav suits.
  • Unenäopüüdja riputatakse voodi lähedale vastu valgust, et hommikupäike selle puhtaks saaks uhtuda. Head unenäod voolavad ämblikuvõrku meenutavast mustrist sulgedesse, et magajale taas külla tulla. Halvad unenäod lendavad keskel oleva augukese kaudu minema.

Rupert Encinas alias Lendav Kotkas

Ta on üks USAs Arizonases elava umbes 20 000-liikmelise tohono o’odhami rahva vaimseid juhte, tseremooniameister ja tervendaja, kelle vaimne nimi Ba’ag Da, ka Wanbli Kinyan, tähendabki Lendavat Kotkast. Lääne tüüpi hariduse sai Rupert Tucsonis ja Kansases, indiaani hõimude põlistraditsioone ja teadmisi õppis esmalt vanaisalt, seejärel lakota teadmamehelt Vapralt Piisonilt. Eestit külastas Lendav Kotkas esimest korda 1999. aastal. Kodus Arizonas on ta muude tegemiste kõrval töötanud aastaid ka reservaadi sotsiaalkeskuses nõustaja, terapeudi ja õpetajana.

Marika Makarova tehtud intervjuu Rupert Encinasega ilmus esialgselt ajakirja Tervis Pluss 2019 detsembrinumbris.