Vestlused Ingvariga „Distants ja lähedus“

4. veebruar, 19.0020.30

„Oleme lähedal, hoiame distantsi,“ kõlas eelmisel aastal nagu mantra paljude suust. Ühest küljest on füüsilist kokkusaamist ja koosolemist täna tõesti vähem. Ei käida kontoris, vaid vesteldakse Zoomis. Kallistamise asemel viibatakse.

Lähedus on leidnud uusi väljendusviise.

Sotsiaalse olendina vajab inimene teise inimese lähedust, olgu siis füüsilist või emotsionaalset või kasvõi teadmisena, et võib alati kellegi poole pöörduda. See annab justkui kindlustunde, et sul on oma sotsiaalne võrgustik.

Iga inimene vajab turvalist seotust talle oluliste inimestega. Lähedusevajadus võib aga olla väga vastuoluline tunne. Kord soovime olla lähedased, kuid vahel ei kannata me seda välja, see tundub lämmatav ja ahistav.

Psühholoogid on jõudnud arusaamisele, et inimene areneb kogemuste najal. Isiksuse kujunemisel on oluline, millise läheduskogemuse lapse eest hoolitsevad täiskasvanud talle pakuvad. Rahutuse, hirmu, ärevuse ja muude emotsionaalsete reaktsioonide puhul vajab laps, et keegi võtab ta sülle, rahustab ja lohutab, on temaga füüsiliselt kontaktis. Kui oleme lapsepõlves lähedusega seoses tundnud vastakaid tundeid, võib täiskasvanuna lähedus olla hirmutav. Mõnikord on kogemused meid õpetanud, et kui lasta keegi lähedale, siis saame haiget – seega tasub eemale hoida, ükskõikne paista.

Siin on ka palju stereotüüpset hinnangut. Tihtipeale arvatakse, et mehed on need, kes soovivad suuremat distantsi. Mehi on nii kasvatatud ja sotsialiseeritud. Tuleb tuttav ette, kuidas mees saab ise hakkama, mehed ei nuta, mehel nii ei sobi teha jne?

Oled kindlasti pannud tähele, et tihti kasutavad inimesed väljendit, et ma vajan aega ja oma ruumi, vajan omaette olemist. Läheduse ja distantsi pingevälja tajutakse lapseeast kuni surmani paljudes suhtevormides – vanema-lapse suhtes, paarisuhtes, sõprussuhetes ja isegi tööalastes suhetes.

Kuid millest siin tekivad probleemid? Miks vahel loome mugavat distantsi olukordade või inimestega, kes meile ei meeldi? Miks mõnikord tundub, et keegi lämmatab meid oma lähedusega? Millest tuleb tõeline lähedus ja hoolivus? Kuidas see väljendub?

Mis on ligimesearmastus? Ilmselt oled kogenud, et olles füüsiliselt koos või paarisuhtes, ei pruugi inimesed veel olla lähedased. Mida teha, kui distantsi hoidmist tajutakse eemale tõukamise ja hoolimatusena?

Kuidas erinevatest läheduse- ja distantsivajadusest tingitud pingetest hoiduda?

Kuidas tõelist armastust ja lähedust saavutada, kui hirm haiget saada tõukab meid eemale?

Selles vestluses toob Ingvar Villido välja distantsi ja läheduse suhte tagamaad ning juhatab teed üksolemisse kõigega.

Sündmus on sarjast Ingvar Villido loengud

"Vestlused Ingvariga" on uus loengusari, mis toimub intervjuudena ja milles tuleb käsitlusele inimese areng – teekond läbi elu. Ingvar Villido vastab küsimustele ning avab sügavamalt inimeste jaoks elulisi teemasid, andes ka praktilisi teadmisi, mida saab igapäevaselt kasutusele võtta. Intervjueerib Aigi Vahing.

OSTA PILET

Pakume soovi korral sünkroontõlget inglise ja vene keelde, palume ette teatada teadlikmuutus@human.ee

Toimumise aeg ja koht

Ülekannet saab jälgida nii arvutist, nutitelefonist kui tahvelarvutist. Selleks tuleb seadmesse paigaldada ZOOM Meetings. Palun veendu, et sinu internetiühendus on piisavalt stabiilne ülekande jälgimiseks. Soovitame liituda Zoom keskkonnaga hiljemalt 5–15 minutit enne loengu algust. Soovi korral on võimalik tellida loengu salvestis kirjutades aadressile human@human.ee.