{"id":464,"date":"2021-03-22T16:39:08","date_gmt":"2021-03-22T16:39:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.lilleoru.ee\/?p=464"},"modified":"2022-06-26T16:30:08","modified_gmt":"2022-06-26T13:30:08","slug":"anne-ly-naukas-avastasin-hapendamise-kunsti-kasulikkuse","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.lilleoru.ee\/et\/blogi\/anne-ly-naukas-avastasin-hapendamise-kunsti-kasulikkuse\/","title":{"rendered":"Anne-Ly Naukas: “Avastasin hapendamise kunsti kasulikkuse”"},"content":{"rendered":"

Aasta tagasi \u00fchel p\u00e4eval ma lihtsalt hakkasin endale toitu hapendama. Ma isegi ei j\u00f5udnud mingit infot veel otsida, et mida ja kuidas, kui juba asusin olemasolevat kraami purki ajama \u2013 lillkapsas, porgandid, petersell… H\u00e4sti tuli v\u00e4lja ja maitsev oli ka. Siis alles hakkasin uurima hapendamise kohta t\u00e4psemalt ja \u00fcldisemalt ning ka nende piimhappebakterite kohta \u2013 miks nad ikka nii vajalikud meile on.<\/p>\n

Huvitav jah, et see nii \u00e4kki juhtus \u2013 olin ju paaril korral Lilleorus hapendatud porgandeid ja kevadisi p\u00f5drakanepi v\u00f5rseid saanud ja need maitsesid h\u00e4sti. Oli kohe tunda, et kehale need sobivad ja on erinev kui lihtsalt toorest porgandit ragistada. Ometigi ei ilmnenud endal kordagi impulssi, et endale ise toitu hapendada.
\nM\u00f5ned aastad tagasi, kevadel k\u00e4is \u00fcks Soome poiss meil Lilleorus metsikute ehk tavaliste loodusest korjatud taimev\u00f5rsete hapendamise kursust tegemas. Ta tutvustas meile neid taimi, mida loodusest korjata ja kuidas neid toiduks hapendada. Ka siis ei k\u00f5netanud see teema mind \u00fcldse.<\/p>\n

“Teadvustasin, et s\u00f6\u00f6n rohkem kui kehal vaja.”<\/p><\/blockquote>\n

N\u00fc\u00fcd, kui olin ligi pool aastat oma toitumisel “silma peal hoidnud” avastasin enda jaoks ka hapendatud toidu. “Silma peal hoidnud” t\u00e4hendab seda, et teadvustasin \u00fchel hetkel selgelt, et s\u00f6\u00f6n rohkem kui kehal vaja \u2013 enamasti kaks sooja toidu korda p\u00e4evas ja siis veel \u00f5htul midagi, liiga hilja \u00f5htul…
\nKui teed terve p\u00e4eva f\u00fc\u00fcsilist t\u00f6\u00f6d, n\u00e4iteks aednikut\u00f6\u00f6d, v\u00f5ib see isegi sobida, aga\u00a0talvisel ajal k\u00fcll mitte.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Niisiis hakkasin tasapisi s\u00e4ttima nii, et s\u00f6\u00f6n l\u00f5una paiku ja enne kella viit, harvemal juhul enne kuut. \u00dcks s\u00f6\u00f6gikord tugevam toit, teisel korral kergem. Ja selleks \u00fcheks korraks sobib v\u00e4ga h\u00e4sti hapendatud komponentidega salat. Imestasin isegi, et suudan mitte s\u00fc\u00fca \u00f5htul hiljem ja k\u00f5ht ei l\u00e4he t\u00fchjaks. \u00c4\u00e4rmisel juhul annavad endast m\u00e4rku harjumused v\u00f5i see \u2013 “tahaks midagi head” \ud83d\ude42<\/p>\n

Sellise toitumisre\u017eiimi j\u00e4rgimisel oli esimeseks heaks muutuseks see, et mu \u00f6\u00f6uni muutus palju rahulikumaks, puhkasin hommikuks v\u00e4lja. \u00d6\u00f6sel ei ole enam higistamist, v\u00e4hkremist.\u00a0\u00dchel \u00f5htul otsustasin proovida, et kas \u00f6ine uni on seotud sellise toitumisega ja s\u00f5in \u00f5htul hiljem ja s\u00f5in ka magusat. \u00d6\u00f6sel oligi uni rahutu, palav oli ja hommikul tahtsin s\u00fc\u00fca palju varem kui muidu.<\/p>\n

Esimesed katsetused hapendamisel viisid asjatundlikuma l\u00e4henemiseni<\/strong><\/p>\n

Oma esimese katsetusena pistsin miniporgandid paari pipra ja loorberiga purki. Ja samuti lillkapsa \u00f5isikud koos peterselli ja v\u00e4hekese t\u0161illikaunaga \u2013 maitses v\u00fcrtsikalt ja h\u00e4sti!<\/p>\n

! Soolvee v\u00f5ib keeta valmis koos maitseainetega nagu puljongi, muul juhul ei ole vett kuumutada v\u00f5i keeta vaja.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Teises katsetuses pistsin purki rooskapsad, bataadikuubikud, paprika, porgandirattad, lillkapsa koos v\u00e4rske koriandriga.<\/p>\n

Kui saadused purgist v\u00e4henevad, joon bakteritega rikastatud hapendusvett igap\u00e4evaselt. N\u00e4iteks hommikul, \u00f5htul ja enne s\u00f6\u00f6mist. Ca 1-2 spl juba piisab.
\nTegin esimese katsetusena ka tervisliku toidu-joogi \u2013 segasin 1:1 hapendusvee ja maitsestamata jogurti. \u00dclihea!!<\/p>\n

Ootan v\u00e4ga, kui oma aiast saab puhast ja v\u00e4rsket kraami hapendada!<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Otsisin internetist infot hapendamise kohta ja jagan seda siin \u00fclevaatlikult teiega!<\/p>\n

K\u00e4\u00e4ritamine-hapendamine ehk fermenteerimine on protsess, mille k\u00e4igus toimub teatud bakterite ning p\u00e4rmseente ainevahetusprotsess \u2013 esialgu hapnikuvaeses keskkonnas ning seej\u00e4rel hapniku osalusel, kus k\u00e4\u00e4rimisel vabanevat energiat kasutavad need organismid oma elutegevuseks.<\/p>\n

Selle k\u00f5ige tulemusena s\u00e4ilib toit kauem ning s\u00fcnteesi tagaj\u00e4rjel tekivad inimorganismile vajalikud\u00a0seedeens\u00fc\u00fcmid, B-grupi vitamiinid, omega-3-rasvhapped ning mitmesugused probiootilised t\u00fcved. Need kasulikud ained aitavad ennetada soolev\u00e4hki ja -p\u00f5letikku ning leevendada laktoositalumatust.<\/p>\n

Hapendamine v\u00f5i marineerimine?<\/strong><\/p>\n

Aastasadu on k\u00f6\u00f6giviljade hoidistamiseks kasutatud just hapendamist uuema aja marineerimise asemel. Nende kahe meetodi vahe on tegelikult p\u00f5him\u00f5tteline.
\nMarineerimise puhul on eesm\u00e4rgiks \u00e4\u00e4dika abil k\u00f5ik elusorganismid marinaadis h\u00e4vitada ja t\u00e4nu sellele hoidist \u00fcletalve hoida. \u00c4\u00e4dikas ei ole f\u00fc\u00fcsilisele kehale kasulik aine. Eriti s\u00fcnteetiline \u00e4\u00e4dikas.
\nHapendamise puhul pannakse piimhappebakterid s\u00e4ilitajatena t\u00f6\u00f6le ja sool on see s\u00e4ilitusvahend, mis toimib, kuni piimhappebakterid oma t\u00f6\u00f6d alustavad.<\/p>\n

5 p\u00f5hjust, miks hapendatud toidud meie tervist toetavad:<\/strong><\/p>\n