“Taimedega suhtlemise oskus on absoluutselt igas inimeses, lihtsalt minus on seda võib-olla tugevamalt,” kinnitab apteekrist taimetark Maret Makko (65), kellele sosistas loodus juba lapsena – koguda isa maovaevuste ravimiseks kalmust ja kasekäsna ning ema põiepõletiku tohterdamiseks kaselehti.
Maret on raba tütar, kasvanud üles Pärnumaal Kuresoo raba ääres ja uidanud kodurabas koos oma kassi Lilliga tunde. Joonud veidi mõrkja maitsega ülipuhast, pehmet ja pruunikat rabavett, sest kaevu nende kodus polnudki. Taimede hulgas tal lemmikud puuduvad, ent rabataimi austab tänu lapsepõlvekogemustele teistest ehk natukene enam, sest nood on väekad ellujääjad.
“Raba on nii eriline koht ja aina erilisemaks muutub, sest rabasid jääb üha vähemaks. Tema ürgsus ei jäta puudutamata ja puutumata kedagi. Rabast tulles saad aru, kui puhas ja ilus on olla inimene, kui sa inimväärseid tegusid teed,” mõtiskleb Maret koduaias Sakus.
“Rabast tulles saad aru, kui puhas ja ilus on olla inimene, kui sa inimväärseid tegusid teed.”
Ta räägib sellest, et peaksime inimestena olema looduse hoidjad, sest meile on antud mõistus ja vabadus valida. Looduses pole sellist vabadust kellelgi teisel. Looduses on igal putukal, loomal, taimel ja muul olendil oma koht ja ta teeb oma tööd. Loodus meie ümber teenib inimest. Inimesel, kes aga ise on kõige jaburam, kangekaelsem ja isepäisem olend, on väga suured privileegid. Loodus saab ilma temata väga hästi hakkama, aga inimene ilma looduseta? Kas ikka saab?
Kuula taimede juttu
Kel tahtmine loodusega taas sinasõbraks saada ja looduse keelt kuulma õppida, neil soovitab Maret alustada iseenda uuesti tundma õppimisest. Meenutada lapsepõlvemälestusi mõnest lemmikloomast, lillest, puust, metsatukast, ojakesest ning külastada neid kohti taas. Või minna lihtsalt loodusesse ja lubada endal olla, uidata, pikutada maapinnal, kuulata linnulaulu, tuule sahinat, jutustada puude ja rohuga. Ja teha seda vaikuses omaette.
“Loodus saab ilma inimeseta väga hästi hakkama, aga inimene ilma looduseta? Kas ikka saab?”
Aga äkki peaksime alustama hoopis müra vähendamisest oma meeles? Jah, selleks võibki minna loodusesse, on Maret päri. Hoiad tähelepanu loodusel ja kui mõte läheb uitama, tood selle teadlikult jälle tagasi. Tasapisi tuleb ka taipamine, et kõik meie ümber on elav. Taimedki elavad nagu sina, ainult ei lobise inimkeeli.
“Öeldakse, et ma oskan loodusega rääkida, tegelikult on asi aga niisuguses seisundis olemises, mil mõistuse müra enam ei sega ja saad intellekti tasandil suhelda kõigega. Aga kuna me oleme loodusest nii kaugenenud ja mõistuseratta jahvatamisest välja ei saa, siis me looduse sõnumeid ei kuule,” teab naine. Vaikuse hoidmine tuleb ajapikku ja harjutades.
Oma meditatiivsetel taimedega suhtlemise kursustel Lilleorus, mille kauane taimetark Maret on, õpetab ta taimede abil mediteerima, mis tähendab seda, et sa peatad oma mõtted ja kui peas on vaikus, pöördud taime poole oma soovi või küsimusega samamoodi, kui teeksid seda inimesega. Ja jääd siis ootama. Kui tuleb mõni segav mõte, lased sel rahulikult minna. Vastus tuleb 100% alati ja kõigile. Maretile endale tuleb see teadmisena. Mõnele tuleb pildina, muusikapalana, lõhnana, mälestusena. Tuleb täpselt sellisel kujul, millele inimene on kõige vastuvõtlikum. Loodus teab.
Usalda sisetunnet
Taimedega suhtlemine on ka see, kui sa apteeki taimeteed ostma minnes ei võta esimese ropsuga seda, mida keegi soovitab, vaid usaldad oma sisetunnet. 45 aastat apteekrina töötanud Maret teab, et ükski arst või selgeltnägija ei oska öelda, millist ravimtaime ja kui kaua peaks keegi tarvitama.
Iga inimene on individuaalne ja seepärast teab tohter sinu sees kõige paremini, mis taime sul parasjagu kõige rohkem vaja on. Näiteks köhateed valides võta neid enda ette erinevaid. Ja siis kuula häält oma sees, millist sa neist tahaksid. Jah, sulle soovitati üht, aga sinu jaoks lõhnab see vastikult. Või ütles keegi, et teed tuleks juua kaks nädalat, sina aga tunned juba nädala pärast, et sellest maitsest on nüüd küll mõõt täis. Ja ongi. Vaheta tee teise, endale meelepärasema vastu.
Üks taim, keda Maret küll kõikidele soovitab, on meliss, sest tal on suurepärane omadus – ta ei lase viirustel tekitada tüsistusi, sest just need on ohtlikud. Jooge melissi terve perega korrapäraselt kas või aastaid järjest õhtuteena üks tass, kas üksi või koos teiste taimedega. Ning kui tunned, et meliss hakkab vastu, vaheta ta hanijala vastu välja, kes sama toimega, ehk küll sama hästi ei maitse ega lõhna.
“Tänulikku inimest toetavad, hoiavad ja ravivad loodusjõud kümme korda rohkem kui hoolimatut.”
Kellel aed või rõdu, kasvatagu piparmünti, kummelit, saialille, naistepuna, punet. Kel väikesed lapsed, istutagu põõsas magusat mesiputke. Ning ära lase mööda võimalust korjata ja kuivatada talvise rohejahu jaoks pisikesi krussis naadilehti, varjus kasvavaid ja mitte veel õitsevaid võilillehakatisi, kirikakralehti, kuusekasvusid.
Puista enda kasvatatud salatit ja maitserohelist värskena võileiva peale, salati ja supi sisse. See taim, kelle eest hoolt oled kandnud, keda kastnud ja kasvatanud, tunneb sind ja valmistab ennast just selliseks, nagu sulle või su perele vaja. Taimede maailm on tark, neil on sinu kohta info, ehkki see kõlab uskumatuna.
Tänulik saab tuge
Maret ise kogub talvesmuuti jaoks sügavkülma rohekomplekte. Käib aias ringi ja muudkui nopib. Võilille, hapuoblikat, peterselli, murulauku, varast küüslauku, priimulalehti. Peseb puhtaks, hakib peeneks ja paneb umbes 100 g mahutavasse kilekotti. Talvel, kui värsket rohelist võtta pole, blenderdab selle klorofüllipommi õuna või banaaniga smuutiks.
Ravimtaimepreparaatidest meeldivad talle tinktuurid, mida ta mõistagi ise teeb. Neid on mugav kaasa võtta ja kasutada: tilguta kuuma tee sisse, määri valutavale kohale, hinga auruna sisse, sortsuta vannivette. Kohvi joob ta kasekäsnaga, ühe maailma tugevaima puhastava seenega. Lisab kasekäsnateele lahustuvat kohvi. Või kohvile lusikatäie lahustuvat kasekäsna pulbrit, mida toob Helsingist.
Kui aga ise sellest teed teeb, puistab tükikesed n-ö vana kooli klaastermosesse, mitte nüüdisaja metalsesse, sest kasekäsn on nii vägev, et tõmbab metalliioonid tee sisse. Metalle saame me iga igalt poolt niigi palju. Valab kuuma, 60–70kraadise vee peale, suleb termose õhukindlalt ja jätab ööseks hauduma. Õhtul valab käsnatükkidele jälle kuuma vee peale ja teeb seda seni, kuni need värvi annavad.
“Igal taimel arvatakse olevat 105 toimet ja oma haldjas. Kui pöördud taimede poole vaikuses, saad neilt oma palvetele või küsimusele vastuse. Alati. Kui kuulata oskad.”
Veel annab Maret nõu kasekäsna kui ravimtaime prügikasti mitte visata, vaid viia tänuga loodusesse tagasi. “See annab sulle energeetiliselt nii palju väge juurde. Loodus ju näeb ja arvestab seda. Kui ma olen viisakas, suhtlen nende jõududega ilusti ega ole ülbe, austavad ka nemad mind. Tänulikku inimest toetavad, hoiavad ja ravivad loodusjõud kümme korda rohkem kui hoolimatut. Pisiasjad loevad palju.”
Autor: Marika Makarova, intervjuu ilmus algselt ajakirjas “Tervis Pluss” (08/2020)